Võtsime Estateguru grupi laenuosakonna juhi Daniil Aaliga tema seitsmenda Estateguru tööaasta täis saamise puhul korraks aja maha, et arutleda selle üle, mida ta ettevõttes töötatud perioodi jooksul on õppinud, millist nõu annaks ta ajas tagasi minnes nooremale iseendale ja miks ta nii kauaks siia ettevõttesse on jäänud.
Kõigepealt, õnnitlused Estategurus veedetud seitsme aasta puhul.
Aitäh.
Mis on selles firmas sellist, mis sind nii kaua meiega koos on hoidnud?
Liitusin Estateguruga kohe pärast firma asutamist ühena esimestest töötajatest ning olen seega näinud ettevõtte arengut oma silmadega. Kui ma 2015. aasta augustis tööle asusin, olime kokku välja laenanud miljon eurot ja meil oli umbes poolteist tuhat investorit. Ettevõttes töötas siis Marek Pärtel, kes oli tegevjuht ja asutaja, arendaja Ararat Yuzbashyan, ja lisaks kolleeg Stanislav Klevtsov, kes oli meie esimene tootejuht-ärianalüütik. Ja siis liitusin mina. Alguses olin nagu Hunt Kriimsilm, kellel oli rohkem kui 9 ametit, tegin kõiki asju.
Mis oli su ametinimetus, kui sa ettevõttega liitusid?
Ma olin nagu praktikant või noorem laenuhaldur pluss kõike muud. Esimese kuu jooksul tegelesin laenuvõtjatele suunatud müügiga, investoritele suunatud müügiga, klienditoega, digiturundusega, IT-arendusega, tegelikult põhimõtteliselt kõigega. Estateguru on mulle peaaegu nagu laps, kelle olen üles kasvatanud. Tunnen, et tean ettevõtet läbi ja lõhki, kogu selle kasvamise ja uutele turgudele laienemise lugu. See on oluline põhjus, mis mind jätkuvalt siin hoiab, ja loodan jääda veel seitsmeks aastaks ning kauemakski. Meil on nüüd ligikaudu 120 töötajat, aga tuumikmeeskond, kõigele aluse pannud umbes viisteist inimest, on suures osas ikka veel siin.
Kas võiksid rääkida enda Estategurus töötamise kogemustest lähemalt?
Seitsmest siin oldud aastast ei mäleta ma, et oleksin kordagi kella vaadanud või koju minekuni jäänud minuteid lugenud, ja ma arvan, et see tuleneb töö põnevusest ja sellest, et alati on palju mitmekülgseid ülesandeid, mis täitmist vajavad. Pärast esimest, Eesti turul veedetud aastat otsustasime laieneda Läti turule ja siis saadeti mind sinna maajuhti leidma, sama protsess järgnes Leeduga. Meie edasise laienemisega saabusid uued väljakutsed ja mind pandi juhtima iga uut laenumeeskonda, kelle me kokku kutsusime. Areng on olnud pidev ja mul on teatud piirini olnud vabadus valida, mida ma tahan teha ja mida mitte.
Kas sa igatsed turundust ka?
(Naerab.) Alguses oli see lõbus ja loomulikult polnud kedagi teist, kes oleks sellega tegelenud, aga kui me aja jooksul nende ametikohtade täitmiseks inimesi tööle hakkasime võtma, sain ma oma jõupingutused mujale suunata. Kui sa mõtled Estategurust kui kauplusest, siis on meie peamine tulu see, mille me teenime laenuvõtjatelt, seega on nemad omamoodi meie kaubaks. Samamoodi, nagu kauplusel peab olema piima, suhkru ja juustu tagavara, anname meie välja laene, mille jaoks vajame laenuvõtjaid.
Kui ma Estateguruga liitusin, andis Marek (Pärtel, Estateguru kaasasutaja) mulle ülesandeks peamiselt laenuvõtjate poole ja projektide hankimisega tegelemise. Investorid jõuavad platvormile loomulikumal teel, näiteks suust suhu leviva info kaudu ning soovitusprogrammide ja turundustegevuste tulemusel, kuid laenuvõtja pool on rohkem nišiturg. Ettevõtjaid, kes vajavad sada tuhat või miljon eurot või isegi suuremaid summasid, neid tuleb aktiivselt ise otsida. Kuigi ma olin seotud turunduse, klienditoe ja muuga, oli mu tähelepanu juba alguses suunatud laenuvaldkonnale. Usun, et sellepärast olengi ma nüüd laenuosakonna juht, sest olen peamiselt laenudele keskendunud ja naudin seda väga; müük, klientidega suhtlemine, erinevate müügimeeskondade üles ehitamine, uute strateegiate ja lahenduste välja mõtlemine ning selle eest hoolitsemine, et meie laenuväljastus alati toimib, et see on tõhus ja automatiseeritud ja et me leiame uusi kliente ka müügitegevuse, mitte ainult turunduse abil.
Seni on see olnud väga äge kogemus, küll oma tõusude ja mõõnadega, aga idufirma-elu on põnev. Tulles tagasi selle juurde, miks ma endiselt siin olen, on see suuresti seotud ülesannete mitmekesisuse, kinnisvaraturu ümber kujundamise võimaluste ja ka mind ümbritsevate ägedate inimestega.
Millised olid su töökogemused enne Estateguru?
Bakalaureust tehes olin umbes kaks kuud pangas praktikal ja samuti töötasin õppimise kõrvalt neli aastat nõudepesijana. Lisaks töötasin õpingute ajal ühes turu-uuringutega tegelevas ettevõttes. Ja pärast (ärijuhtimises) kraadi saamist alustasingi ma Estategurus, kui üks firma asutajatest pöördus LinkedIni kaudu minu poole ja ütles, et neil on vaja Šveitsi armee paljuotstarbelise taskunoa inimvastet, kes suudaks erinevate tegevustega palju saavutada.
Millised olid su ootused ettevõttega liitudes ja kuivõrd tegelikkus nendega sarnanes?
See on keeruline küsimus, sest kui ma tööle tulin, polnud mul tegelikult aimugi, mida ma ette olin võtmas. 2015. aastal oli idufirmade maailm Eestis veel suhteliselt lapsekingades. Mäletan, kuidas käisime Latitude 59 tehnoloogia- ja idufirmade konverentsil ning meie kõrval seisva laua taga seadis end üles Taxify (nüüd Bolti nime all tegutsev autorendi- ja toidukulleriteenust pakkuv firma), mis alles alustas. Mitu neist idufirmadest, mis on nüüdseks saanud ükssarvikuteks (erakätes idufirmad, mille väärtus ulatub üle miljardi dollari), olid toona samamoodi alles alustamas. Ma siis ei teadnud ega osanud oodata kõike seda, mida idufirmas töötamine kaasa toob.
Esimese aasta jooksul hakkasin mõistma, et see pole päris sama kui töötamine mõnes suuremas firmas, nagu näiteks pank, kus ma praktikal käisin. See pole kellast kellani töö. Igaüks peab olema vajadustele vastavalt kättesaadav. Meil oli väike meeskond, keda ühendas püüdlus kasvatada firmat millekski tõepoolest suureks, ja Estategurus on see kasv olnud väga selge ja peaaegu pidev. Nagu ma juba ütlesin, olime algul väikeses kontoris töötav tilluke rühm inimesi ja nüüdseks on meil esindused mitmes olulises Euroopa linnas. Kuid ma usun, et meil on jätkuvalt palju teha ja ka tulevikus on meil ruumi tohutult kasvada.
Kuidas sa näed ettevõtte tulevikku täna?
Ma usun, et Estateguru võib meie kinnisvaraarendajatele, väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele ja suurematele firmadele suunatud alternatiivse kinnisvararahastamise turunišis ükssarvikuks kasvada. Oleme juba saavutanud kohalolu kaheksa riigi turgudel ja arvan, et suudame edaspidi vallutada ülejäänud Euroopa ja muutuda kaubamärgiks, mida kõik kinnisvara kontekstis investeerimise ja laenamisega seostavad. Me tahame, et kinnisvaraga tagatud laene otsivad inimesed mõtleksid kõigepealt meie peale. Aga on veel palju tööd teha, et meie brändi tuntust sellele tasemele tõsta.
Ilmselgelt oleme oma esimesel turul Eestis juba väga tuntud, aga me soovime näha samu tulemusi näiteks Saksamaal ja Ühendkuningriigis ning sinna on veel tükk maad minna. Oleme juba kindlaks teinud, et neil turgudel või tegelikult enamikus riikides on nõudlust meie teenuse järele, sest tavapärane pangandus on väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ja kinnisvarainvestorite teenindamisel ajast maha jäänud. Pakume inimestele võimalust hajutada oma investeeringuid kinnisvara tagatisega projektidesse Riias, Berliinis, Helsingis jne, millega ei tegele keegi teine. Ma arvan, et pakume inimestele suurepäraseid võimalusi, meie platvormil saab investeerida juba kõigest 50 euro suuruse summaga, mis tagab suuremale hulgale inimestele võimaluse antud varaklassi investeerida.
Teine aspekt sellest, mida me kasutajatele pakume, kuid mis ei pälvi sama palju tähelepanu, on teadmised või isegi haridus, sest on inimesi, kes pole varem näinudki kinnisvara hindamisaruandeid ega jälgi kinnisvaraturu olukorda ja meie platvormi kasutajatele on see info kättesaadav. Näiteks ülevaated turutingimustest Lätis või Saksamaal või teistes riikides, kus me tegutseme. Inimesed, kes soovivad kinnisvarainvesteeringutega alustada, võivad seda teha meie projektide kaudu, ja nad saavad intresse teenides valdkonna kohta rohkem õppida ning ühtaegu teiste tegemistest inspiratsiooni koguda. Võibolla mõne aasta pärast võivad nad meie platvormilt kogutud teadmiste ja arusaamade toel ka ise kinnisvara arendama hakata.
Kuidas sa ise Estategurus töötamise tulemusena muutunud oled, mis sa arvad?
Olen väga palju õppinud ja minu kirg kinnisvaraturu vastu on kasvanud. Loen palju valdkonnaga seotud blogipostitusi ja artikleid ning viin end kurssi eri kinnisvaraturgude käitumisega mitte ainult Euroopas, vaid ka Ühendriikides ja üle maailma. Kaks aastat tagasi ostsin endale esimese üürikorteri ja eelmisel aastal otsustasin proovida ka kinnisvara flippimist. Ostsime koos elukaaslasega korteri, lammutasime ja seejärel renoveerisime selle ning nüüd on see välja üüritud. Siis ostsime kohe teise korteri ja flippisime selle esimesest kolm korda kiiremini – õpime pidevalt. Ka meie kliendid on innustanud mind tasapisi omaenese kinnisvaraportfelli looma ja sellega kaasnevat passiivset tulu teenima. Sellegipoolest jätkan ma Estateguru projektidesse investeerimist. Lisaks õpin ja kogun teadmisi kinnisvara arendamise kohta ka meie klientidelt, ning see innustab mind kunagi midagi sellist ise proovima. Loodan, et saan ühel päeval ka ise kinnisvaraarendusega tegelema hakata, näha protsessi algusest lõpuni. Tunnen, et suur osa mu isiklikku arengut tuleneb otseselt Estategurus saadud kogemustest.
Selline usk enda tootesse peab hea tunde tekitama.
Jaa, tekitabki.
Milline on su lemmikmälestus Estategurus töötamisest?
Me oleme nii paljude kolleegidega nii palju erinevaid mälestusi loonud, et neist ühe välja valimine tunduks mulle peaaegu ebaviisakas.
Olgu siis nii. Kui sa võiksid ajas tagasi minna, siis mis soovitusi jagaksid Sa just firmas töötamist alustanud 23-aastasele iseendale?
Pinguta tööl veelgi rohkem. Isegi kui tuli ette päevi, kui ma jõudsin tööle kell üheksa hommikul ja olin tööga hõivatud veel ka kell üheksa õhtul, tunnen ma sellegipoolest, et oleksin võinud võtta rohkem riske ja vähem end ebaõnnestumise hirmus tagasi hoida. Seega ütleksin nooremale endale kindlasti, et oleksin uuenduste ja uute tehnoloogiate ning tegelikult maailma osas veelgi uudishimulikum. Väldi vaimset piiratust ja keskendumist ainult sellele, mida sa ise enda arvates teadma pead. Ma ütleksin nooremale põlvkonnale laiemalt: haarake initsiatiiv ja ärge kunagi võtke vastu töid, mis tunduvad kohustuse moodi. Tehke midagi sellist, mille suhtes te tunnete kirge.
Kui ma otsin ettevõttesse uusi töötajaid, huvitab mind nende kogemustest ja haridusest palju rohkem nende iseloom. Ma ei soovi töötada koos inimestega, kes tegutsevad ainult kohusetundest lähtuvalt. Ma tahan sõpru ja kolleege, kes on millegi osas kirglikud, kes soovivad kasvada ja näitavad üles uudishimu. Inimesi, kes pühenduvad ja kelle peale saad vajadusel loota, sest nad on oma tööst elevil. Loomulikult peab töö ja eraelu vahel tasakaal olema ning peame jätma aega ka sõprade ja pere jaoks, aga osa idufirmas töötamise võlust ongi see, et kõik pühenduvad maksimaalselt. See ongi üks edu võtmeid ja sellise suhtumise juures ei tunnegi sa, nagu teeksid ainult tööd, vaid töö ongi osa su elu nautimise viisist. Seega ütleksin ma nooremale põlvkonnale, et ära otsi tööd palga järgi, vaid leia hoopis selline, mis sind tagant tõukab. Leia väljakutse, mis sind õnnelikuks teeb, ja jätka enda arendamist. Haara initsiatiiv ja katseta, kuni leiad oma kire.
Suur tänu ettevõttele Alpaka, kust on pärit Daniili kingitus.
