Kui kaua Sa oled Estategurus töötanud?
Ma tulin tööle jaanuari lõpus, nii et nüüd on kolm kuud täis.
Ja kus sa varem töötasid?
Viimati tegutsesin iseseisvalt ja pakkusin oma konsultatsioonifirma kaudu fondidele nõustamist. Peamiselt oli tegu fondidele kapitali kaasamise lahenduste ja projektitöödega. Kaks aastat töötasin Co-operative Bankis, restruktureerisin nende laene ja müüsin ühele pensionifondile 250 miljoni eurose laenuportfelli, mille tagatiseks olid tuulepargid. Peale selle restruktureerisin kinnisvaraga tagatud laene. Lisaks tegin tööd ühele Londoni tehnoloogiaettevõttele, kes parasjagu viis läbi A-seeria rahastusvooru. Põhimõtteliselt on tegu Ühendkuningriigis tegutseva online-kinnisvaravahendajaga. Niimoodi sattusingi tehnoloogiaalale ja see meeldis mulle väga. Ettevõtte asutajatel oli kinnisvaralaenudega vähe kogemusi, nii et ma andsin neile nõu ja olin abiks laenude väljastamise ja kapitali kaasamise juures. Samuti kuulusin ühe ÜK maaomandifondi juhatusse.
Aastatel 2006 kuni 2014 töötasin Investecis, kogu finantskriisi aja. Lõpuks ostsime kokku Kensingtoni hüpoteeke ning tegelesime kinnisvaralaenude ja põhikapitali investeeringutega. Investec haldas Euroopas ja ÜK-s paari miljardi jagu varasid ning samuti ulatuslikke hüpoteegiportfelle. Kokku liidetult ulatusid kõik meie tiimi valitsetud varad umbes viie miljardini. Samuti kaasasime kapitali individuaalsete laenuportfellide ja meie enda loodud varade jaoks.
Enne Investeci minekut töötasin ma veel Nomuras, kapitaliturgude peal. Samuti olen töötanud Commerzbankis, Lehman Brothersis ja Morgan Stanleys. Olen alati tegelenud struktureeritud rahastuse ja kinnisvaralaenudega. Ma tulin Ühendkuningriiki 2001. aastal ja siis alustasingi tööd Commerzbankis, kus tegelesin suuremahuliste kinnisvaralaenude ja struktureeritud rahastusega. Väikeste laenudega mitte. Suured ja keerulised tehingud, restruktureerimised, väärtpaberistamised.
Mis on sinu missioon Estategurus?
Minu missioon on aidata institutsionaalsed investorid Estateguru laenupõhiste toodete juurde mitmesuguses vormis: varahalduskontod, tulevikutehingud, edaspidi võib-olla ka väärtpaberistatud struktuurid ja kahepoolsed laenutehingud. Lisaks sellele, et korraldan ligipääsu institutsionaalsetele investoritele, on minu missiooniks ka aidata Estategurul kasvada ja laieneda. Jaeinvestoritega jõuab ettevõte teatud piirini, aga selleks, et saavutada meie eesmärk – viie miljardi eest rahastatud laene –, on meil vaja täiendada seda rahastust institutsionaalsete investeeringutega.
Estateguru põhiväärtused on kasvule orienteeritus, julgus, vabadus, ausus, sihikindlus ja empaatia. Kas ja kus sina neid väärtusi meie ettevõttes tunnetad?
Jah, tunnetan neid väga palju. Sihikindluse tasemes pole mingit kahtlust. Juhtkond on väga julge ja väga sihikindel – et saavutada eesmärgid, jõuda teatud KPI-de ehk tulemuslikkuse võtmenäitajateni, et töötada kogu tiimiga üheskoos selle nimel, et asjad saaksid tehtud. Selle meeskonna ja kogu ettevõtte suhtumine on niisugune, et see annab meile suurepärase võimaluse kõik eesmärgid saavutada. Jah, tempot võivad maha tõmmata meie kontrolli alt väljas olevad tegurid nagu sõjad või inflatsioon või volatiilsus ja muud ootamatud olukorrad, mis võivad tekitada probleeme, näiteks jaerahastuse peatumine või institutsionaalsete investeeringute aeglustumine, aga juhtkond on igal juhul väga sihikindel ja tegutseb paindlikult selle nimel, et need takistused ületada.
Mis sulle Estategurus töötamise juures kõige rohkem meeldib?
Inimesed. Mulle tõesti meeldivad meie inimesed. Nad on intelligentsed, väga töökad, sihikindlad ja positiivsed. Hästi tore on suhelda positiivsete inimestega, sest selline suhtumine jääb ka sulle külge. Juhatuse liikmete suhtumine veereb igas organisatsioonis justkui allapoole, nii et kui juba juhtkonna tasemel on selline positiivsus ja paindlikkus olemas, siis avaldab see mõju ka töötajatele ja kõigile, kes on selle ettevõttega seotud. Kommunikatsioon on ka väga hea ja mulle meeldib see, kuidas me koosolekutel kõiki probleeme tiimina lahendame.
Räägi nüüd enda kohta midagi huvitavat. Mida sa vabal ajal teed? Ja meile ju meeldivad veidrused, nii et mis need sinu puhul on?
Mulle meeldib purjetada. Ma käin päris palju pikamaaregattidel purjetamas. Kuussada miili Fastnet Race’il ja Caribbean 600-l ja samuti lühemad sõidud. Minu koht on kokpitis, kus ma koordineerin tekimeeskonna edasi-tagasi liikumist, liigutan halssi ja spinnakeri, joondan paati, kui meil on vaja halssida või loovida. Purjetamistiimi liige olla meeldib mulle väga. Olen tõsisemalt purjetamas käinud alates 2006. aastast ning osalenud viiel Fastnet Race’il ja kahel Caribbean 600-l. Tahaksin väga ka ARC sõidu üle Atlandi ära teha.
Ma armastan purjetamist ja see ongi minu veidrus. Purjetamine pakub nii palju võimalusi õppida seda, kuidas ületada keerulisi olukordi, kuidas olla julge ja tegutseda meeskonnana. Sa pead oma elu tiimikaaslaste kätte usaldama. Meid on 38 jala pikkusel paadil seitse inimest ja me sõidame 600 meremiili. Võistlemas käime alati oma klassis, väiksemate paatide seas, see muudab võistluse huvitavamaks. Väiksemas paadis tunduvad lained suuremad. Suur paat võib lainetest läbi libiseda, aga väiksemas paadis on raputamine rohkem tunda, mis teeb sõidu keerulisemaks ja kokkuvõttes kulub sõidule rohkem aega kui Volvo 70 peal sõites. Viimased paar regatti olen teinud peamiselt naiste seltskonnas ja see on olnud väga lõbus. Palju loovimist muidugi ja see on väga väsitav, kõik see väntamine ja nööride sikutamine. Me karjume hästi palju, aga see on tõesti lõbus!
Kas oli nii, et 600 miili regatt kestab umbes viis päeva? Et siis magate ka seal purjekal?
Jah, viis päeva ilma peatusteta. Selle aja jooksul näed nelja aastaaega: ühel hetkel oled surnuks keemas, järgmisel hetkel tuleb horisontaalset vihma, siis sajab rahet, kõik asjad järjest. Öösel võid näha delfiine ja tähti. Alati ei saa ju kiiresti sõita. Vahel sõidad hoopis tagurpidi. See on selles mõttes samasugune spordiala nagu golf, et sa tahad küll võita, kuid pead mõtlema strateegiliselt, pead olema paindlik ja vastupidav. Ja sellest alast ei saa loobuda.
Päriselt või, et jäädki seda tegema?
Nojah, vähemalt meie kapten on selline. Tema ei kavatse loobuda. Küsimus on juhtimises. Isegi 1979. aasta Fastnetil, kui kõik need inimesed surma said, siis meie kapten oli ka seal, aga ta ei loobunud purjetamisest. Ta on väga eriline inimene.
Ja viimane küsimus: miks peaksid erakordselt andekad inimesed Estategurusse tööle tulema?
Estategurul on potentsiaali kasvada erakordselt suureks ja edukaks ettevõtteks. See on väga haruldane omadus, et ettevõte pakub kogu Euroopa ulatuses midagi sellist, mida teised teevad ühes riigis. Inimesed peaksid tahtma selle ettevõttega liituda seepärast, et tegu on rahvusvahelise firmaga, mis alustas väikese Eesti ettevõttena ja mis laieneb aina edasi. See firma ei karda uurida uusi ja tundmatuid turgusid ning tal on potentsiaali kasvada millekski tõeliselt suureks. See tundub nagu väljakutse. Kui tahad töötada kuskil igavas kohas, siis mine ja tööta parem postkontoris.
