Kuna üürid, kommunaalkulud, võlgade tagasimaksed ja teised elukallidusega seotud kulud paistavad pidevalt paisuvat, oli parim aeg investeerimisega alustamiseks kakskümmend aastat tagasi. Paremuselt järgmine parim aeg on praegu. Kui sa sellega minevikus viivitasid, siis ära heida meelt; selle asemel kasuta oma energiat asjade käima lükkamiseks. Kui sul on selleks natuke motivatsiooni vaja, võib abiks olla see, kui mõistad liitintressi, mida Albert Einstein nimetas kaheksandaks maailmaimeks.
Oletame, et sa investeerid kümne aasta jooksul iga kuu 100 eurot ja teenid aastas keskmiselt 10% tootlust. Lõppkokkuvõttes koguneb sulle ligi 20 000 eurot, millest umbes 7500 on puhas kasum! Selline ongi liitintressi jõud. Niisiis, kas oled valmis alustama?
Otsusta, kui palju sa investeerida soovid
Esimese asjana pead ära otsustama, kui palju raha sa investeerida soovid. See oleneb sinu investeerimiseesmärgist ja tähtajast, mis ajaks sa tulemuseni jõuda tahad. Tavapärane investeerima panev soov on jääda varakult või vähemalt natuke varem või paremini pensionile, samas kui teised inimesed säästavad mingi kindla asja või reisi eest maksmiseks. Kui sul on mõni kindel tähtaeg, milleks sul lisaraha vaja oleks, siis arvuta sellest kuupäevast tagasi liikudes välja, kui palju sul oleks vaja kas iga kuu või iga nädal investeerida.
Rusikareeglina peaksid sa püüdma igal aastal pensioniks investeerida 10 kuni 15 protsenti oma sissetulekutest. Kui see ei tundu praegusel hetkel sinu jaoks realistlik, siis alusta lihtsamini teostatava summaga ja suurenda seda aja jooksul. Kui sa tead, kui palju raha sa eesmärgi saavutamiseks kasutada saad, on aeg otsida sobivaid investeeringuid.
Kui sul peaks olema soov õnne proovida, on selleks mitu varianti. Krüptorahad, NFT-d ja isegi loteriipiletid on omamoodi investeeringud. Kui sul pole probleemi fundamentaalväärtuste eiramise ja „suurema narri“ teooriasse uskumisega, ja sa loodad, et leidub keegi, kes on igal juhul nõus maksma kahtlase väärtusega vara eest sinust veelgi rohkem, siis on neil tüüpiliselt lühiajalistel investeeringutel mõningane võlu. Aga pea meeles, et iga krüptomiljonäri kohta on lugematul hulgal krüptovaeseid. Mida kiiremaid ja lihtsamaid tulusid tõotatakse, seda suurem on tõenäosus kogu oma raha kaotada.
Ava investeerimiskonto
Kui sa arvutasid välja, kui palju sa investeerida soovid, soovitame sul luua tagavarakonto, millel on kolme kuni kaheteistkümne kuu elamiskulud. See on selleks, et kunagi ei saaks tekkida olukorda, kus sul tuleks turu madalseisus investeeringutest raha välja võtta.
Seejärel on tähtis tutvuda investeerimiskontodega seotud kuludega, et sind ei tabaks hiljem ebameeldiv üllatus. Tavaliselt tuleb maksta tasusid investeeringute haldamise eest ning samuti investeerimiseks valitud fondide poolt nõutavaid tasusid. Sellised tasud moodustavad tavaliselt kuni 1 või 2 protsenti investeeritud summast, mis ei pruugi küll alguses väga palju tunduda, kuid aja jooksul koguneb neist päris suur summa. Võimalusel otsi soodsamaid variante.
Räägi robotiga
See võib kõlada naeruväärselt, kuid üks võimalus haldustasudelt raha säästa on konsulteerida tehisintellektiga, mitte päris inimesega. Robot-nõuandja on tehisintellekt, mis hindab sinult saadud info põhjal algoritmidega su riskitaluvust. Pärast hulga küsimuste esitamist soovitab robot sulle investeeringuid, mis sobivad sinu võimaluste ja kavatsustega. Robot-nõuandjatega kontod on tihti inimeste hallatavatest odavamad ja nende minimaalsed investeeringupiirid on väiksemad, seega võid alustada väiksemate summadega ja liikuda edasi omas tempos.
Kaalu erinevaid investeerimisvõimalusi
Nüüd uurime mitmesuguseid investeerimisvõimalusi, mille vastu värsked investorid tavaliselt huvi tunnevad, selgitame nende olemust ja anname lühikese ülevaate.
Aktsiad
Aktsiad on osakud, mis annavad sulle osaluse ühes või teises ettevõttes. Aktsia hind oleneb firmast ja ulatub peenrahast väikese varanduseni. Aktsiaid saab osta investeerimisfondide kaudu, mis on koos müüdavad, mitmest investeeringust koosnevad paketid. Sellised fondid võivad olla väga kasulikud, sest ühendavad endas erinevate aktsiate ja võlakirjade kogumi ning jagavad kujundlikult munad mitme korvi vahel ja maandavad nii kontsentreeritud riski.
Mõningaid investeerimisfonde juhivad professionaalid, teised aga järgivad lihtsalt mõnda kindlat aktsiaturu indeksit, näiteks S&P 500 indeksit. Neid tuntakse indeksfondide nime all ja nad on odavamad, sest nende puhul tuleb maksta väiksemaid tasusid.
Võlakirjad
Ettevõtted ja valitsused emiteerivad kapitali kaasamiseks võlakirju. Kui ostad võlakirja, lubab selle müüja sulle raha teatud hulga aastate jooksul intressiga tagasi maksta. Seega on see põhimõtteliselt laen.
Võlakirjad on tavaliselt aktsiatest turvalisemad, sest nii tagasimakse tähtaeg kui ka intress on fikseeritud. Aga madalama riskiga kaasneb madalam potentsiaalne tulu ja see on tavaliselt nii ka võlakirjade puhul. Järelikult, kui sa just ei eelista eriti konservatiivset lähenemist, ei tohiks võlakirjad sinu pikaajalisest investeerimisportfellist liiga suurt osa moodustada.
Börsil kaubeldavad fondid
Börsil kaubeldavad fondid (ETF-id) sarnanevad investeerimisfondidega selle poolest, et koosnevad mitmest kokku seotud investeeringust. Kuid erinevalt investeerimisfondidest kaubeldakse nendega tööpäevadel ja osakuhindade eest, mis on tavaliselt madalamad kui investeerimisfondide investeeringute alampiirid. See muudab need väiksema eelarvega investorite jaoks suurepäraseks valikuks.
Hajutamine
Tähtis on siinkohal ära märkida ka see, kui oluline on portfelli hajutada. See tähendab, et sa investeerid laia valikusse erinevatesse, üksteisega mitte seotud majandusharude, turgude ja fondide vahenditesse. See vähendab riski, sest tagab, et kui üks sinu investeeringutest väärtust kaotab või mõni kindel turg või majandussektor surutisse langeb, ei järgne sellele terve su portfell.
Keerukaid matemaatilisi mudeleid kasutavad teadlased on kindlaks teinud, et hästi hajutatud, 25 või 30 üksteisega mitte seotud investeeringust koosnev portfell peaks riski põhimõtteliselt ära maandama. Mis puudutab seda, kui palju investeeringuid sul korraga olema peaks, siis pole kindlat maagilist numbrit olemas. Kuid pea alati meeles, et hajutaksid portfelli sind huvitavate sektorite vahel ja samal ajal paigutaksid olulise osa rahast ka fikseeritud tuluga instrumentidesse, et nii ennast konkreetsete ettevõtete või sektorite languse eest kaitsta.
Vali investeerimisstrateegia
Sinu strateegia sõltub eesmärkidest, kasutada olevatest ressurssidest ja sihiks võetud ajavahemikust. Kui sa kavatsed raha kontolt välja võtta alles aastakümnete pärast, on sinu jaoks parim variant madalatasulised investeerimisfondid, indeksfondid või börsil kaubeldavad fondid.
Lühikeses plaanis
Kui su eesmärgid on lühiajalised (vajad raha vähem kui kahe aasta pärast), võib aga olla mõistlikum hoida oma raha tähtajalisel hoiusel või madala riskiga, umbes 0,7% intressi tootvas investeerimisportfellis. Need valikud on väikese riski ja tootlusega, seega kui just ei juhtu mõni katastroof, peaks su raha turvalises kohas olema.
Keskmises plaanis
Veidi pikaajalisemate eesmärkide (kahe-kolme aasta pärast) jaoks on hea valik lühiajalised võlakirjafondid, eriti need, mis keskenduvad valitsuste emiteeritud võlakirjadele. Need võivad pakkuda 1 kuni 2 protsenti või isegi rohkem tootlust.
Pikas plaanis
Pikaajaliseks investeerimiseks kaalu lisaks aktsiatele pankade hoiusertifikaate, pankade emiteeritud rahaturuinstrumente, mis on mõeldud teistelt osapooltelt raha hankimiseks. Need maksavad kindla aja vältel fikseeritud intressi. Veel üks suurepärane valik on P2P-laenud, näiteks sellised, mille leiad Estateguru platvormilt.
P2P-laenud
Kui soovid laenata raha ettevõtjatele, kes vajavad kiiret rahastust oma äri või projekti käivitamiseks, siis võid teenida laenudelt üle viie protsendi intressi (Estateguru aastane tootlus ulatub ajalooliselt üle 10 protsendi!). P2P-platvormid hindavad laenuvõtjaid nende krediidivõimekuse põhjal ja seega võivad investorid vähendada riske nii, et valivad neid projekte, mida peetakse teistest vähem riskantseks.
Estateguru küsib kõigi laenude katteks laenuvõtjatelt tagatist kinnisvara hüpoteegi kujul (tagatisega laenudel on lisakindlustus: vara, mille müügist saab laenuvõtja kohustuste mittetäitmise puhul summa osaliselt või täielikult hüvitada). See tähendab, et laenuandjate risk on märkimisväärselt väiksem kui tagatiseta laenude puhul. Samuti pakub platvorm investoritele võimalust Investeerimisstrateegiate funktsiooni kaudu investeerimist automaatseks muuta. See rakendus aitab investeerida su tulud ruttu uuesti mitme turu vahel jaotatud projektidesse, tagades sellega, et raha pidevalt sinu heaks töötab.
Lisateavet Estateguru Investeerimisstrateegiate rakenduse kohta saad lugeda siit. Teisi näpunäiteid, kuidas endale kaljukindel portfell ehitada, leiad meie Soome maajuhi Matti Vanséni kirjutatud artiklist.
Kõik investeeringud, sealhulgas kinnisvara, on oma olemuselt spekulatiivsed ja sisaldavad olulist riski. Julgustame oma investoreid hoolikalt kaaluma oma investeeringuid. Samuti julgustame investoreid saama isiklikku nõu professionaalselt investeerimisnõustajalt ja tegema sõltumatuid uurimisi enne meie avaldatava teabe alusel tegutsemist.
