Helge pensionipõlv ning finantsvabadus on põhilisteks investeerimist innustavateks eesmärkideks, mida toetab ka järjest suurenev ebakindlus pensionisüsteemi ning tuleviku kohta. Ilmselgelt sooviks igaüks pensionieaks finantsvabadust saavutada, kuid selleks on vaja tarku valikuid teha juba kümneid aastaid varem. Eesti Vabariigis on võimalik endale pensioniks raha koguda kolme erineva pensionisamba abil. Kahjuks on I ja II sambast üksi vähe, et saavutada varaline kindlustunne ning paljud otsustavad teha endale ka III samba ehk täiendava kogumispensioni.
Täiendav kogumispension on vabatahtlik pensionifond, mille omanikud on investorid, kes fondi raha on paigutanud. Fondiosakud on likviidsed ning neid on igal ajal võimalik tagasi müüa. Paigutades raha III sambasse omandad fondi osakuid, mis registreeritakse väärtpaberikontol Eesti Väärtpaberikeskuses. Hetkel pakuvad kommertspangad Eestis 10 erinevat täiendavat pensionifondi, millesse on võimalik investeerida. Pensionifondi raha paigutades võtab investor suurema riski eesmärgiga pikaajaliselt rohkem teenida, kuid tulususel puudub garantii ning tootlus ei ole teada.
Sealjuures on pensionifondidesse investeerimisel üks oluline positiivne omadus, mis paelub eelkõige lühiajalist tulu otsivaid investoreid. Nimelt pakub Eesti Vabariik 20% tulumaksusoodustust aasta jooksul tehtud sissemaksetele III sambasse, mis ei ületa 15% brutosissetulekust (sissemaksete lagi on 6000 eurot). See tähendab, et lühiajaliselt on võimalik teenida ühekordne 20% tootlikkus. Samas on enda pensioniks raha kogumine eelkõige pikaajaline protsess, mis vajab stabiilselt head tootlikkust mitmekümnete aastate vältel.
Pensionifondid kui lühiajalised investeeringud
Toome välja 10 erineva pensionifondi lühiajalise tootluse Pensionikeskus.ee andmete põhjal seisuga 15.01.2018.
Tabelist selgub, et suurim lühiajaline tootlus on LHV Pensionifond Indeks Plussil, mille puhul paigutatakse raha aktsiatesse investeerivatesse fondidesse, mis järgivad aktsiaturu indekseid. Pensionifondide keskmiseks lühiajaliseks tootluseks 1 aasta jooksul on ligikaudu 6,6%.
Samas ei tasu lühiajalise pensionifondidesse investeerimise puhul unustada asjaolu, et riigi poolt tuleb 20% tulumaksusoodustust, kui on jälgitud ülalpool loetletud kriteeriumeid. Eeldades, et piiratud tingimustel on kasutatud tulumaksusoodustust maksimaalselt, kujuneb III sambasse investeerimine lühiajaliselt heaks valikuks.
Kui soovin pikaajaliselt pensioniks raha koguda, mida peaksin tegema?
Kui võtta ette pikem ajaperiood, muutub pensionifondide tootlikkus oluliselt. Reinvesteerides iga aasta saadud tulu ületab summa peagi tulumaksusoodustuse alla minevat summat. Samuti pole ka pikaajalised intressimäärad püsivad ning võivad aastatega muutuda. Toome välja Pensionikeskus.ee andmete põhjal needsamad ülaltoodud 10 pensionifondi, kuid seekord pikaajalise investeeringuna 15.01.2018 seisuga.
Võtame võrdlusesse pensionifondide 5 aasta prognoosiga tootlused. Selgub, et nüüd osutub suurima tootlusega fondiks Luminor Aktsiad 100 Pensionifond, mis pakub 5a tootluseks 8,25%. Luminor Aktsiad 100 Pensionifond võib investeerida kõik vahendid aktsiatesse ning sarnast riski omavatesse varadesse. Nii aktsiad kui ka võlakirjad pakuvad küll kõrget tootlust, kuid sisaldavad endas ka suurt riski, mistõttu võib fondi tootlikkus pikas perspektiivis tugevalt kõikuda, olles vastavuses turuolukorraga. Toome võrdluseks välja ka varasemad andmed, mis pärinevad 3.novembrist.
Sellest tabelist selgub, et pikaajalised tootlused on üpris stabiilselt prognoositavad, kuid on suures osas optimistlikud prognoosid ning nendes paari kuu jooksul suuri kõikumisi ei teki.
Kuigi pensionifondid on üheks viisiks endale pensioniks raha koguda, on lisaks pensionisammastele ka alternatiivseid meetodeid pensioniks arvestatav summa kõrvale panna. Kuna hiljuti on kasvanud ka umbusaldus kommertspankade suhtes, otsib järjest suurem hulk inimesi alternatiivseid meetodeid enda tuleviku kindlustamiseks. Üheks selliseks võimaluseks on ühisrahastus, mis pakub üldjuhul kõrgemat tulusust kui pensionifondid, sealjuures läbimõeldud tegutsemismudeli korral riske märkimisväärselt suurendamata.
Selleks, et paremini illustreerida ühisrahastuse kasumlikkust investorile, toome näite. Oletame, et investor soovib pensioniks raha kogud, kuid ei suuda otsustada, kas paigutada 10 000 eurot ühisrahastusse või III sambasse. Seega otsustab ta summa pooleks teha ning mõlemasse varaklassi 5000 eurot paigutada. Oletame, et see on investori ainus investeering. Tema eesmärk on saavutada 30 aastaga kümnekordne tulu oma investeeringust. Graafiku selguse mõttes võtame koheselt arvesse ka tulumaksusoodustuse, mis kaasneb kuni 6000 eurose sissemaksega pensionifondidesse. See tähendab, et investor saab 5000 eurost stardikapitali koheselt 20% võrra suurendada, kuigi reaalsuses läheks tulumaksutagastuseni aega kuni märtsini. Alljärgnevalt on toodud välja graafik, mis võrdleb omavahel EstateGuru ning Luminor Aktsiad 100 pensionifondi tootlust 30 aasta jooksul tingimustel, et investor manuaalselt raha juurde ei pane ning III samba tulumaksusoodustus on arvestatud stardikapitali hulka. Arvestatud on tootlusi 12,6% EstateGuru ning 8,25% Luminor Aktsiad 100.
Graafiku abil saab öelda, et kuigi Luminor Aktsiad 100 pensionifondist tulenev tulu on esimestel aastatel tänu tulumaksusoodustusele kõrgem, siis möödub EstateGuru tootlus fondi tootlusest võrdlemisi lühikese ajaga. Pöördepunkt saabub 5 aasta möödudes, kui EstateGurusse paigutatud 5000€ on tagasi teeninud 9050€ ning III sambasse tehtud investeering on teeninud 8918€. 30 aasta jooksul teenid EstateGurusse investeerides 175 841€ ning fondi investeerides 64 712€.
Antud artikli eesmärk on eelkõige panna investor mõtlema, kas täiendav kogumispension on tulus investeering või tasub kaaluda alternatiivseid meetodeid. Ühisrahastus peidab endas samuti riske, millega iga investor peab arvestama ning vastavalt iga portaali tingimustele enda jaoks otsustama, kas riskid on tema jaoks piisavalt maandatud ning milline tulususe määr on aktsepteeritav. EstateGuru pakub ärilaene ainult kinnisvara tagatisel ning platvormi ajalooline investorite kaotatud kapitali hulk on 0,0%. Seega pole tänase seisuga EstateGuru investorid platvormil tehtud investeeringutest sentigi kaotanud ning ajalooline keskmine tootlus on püsinud stabiilselt üle 12%.
Kui soovid lähemalt tutvuda investeerimisvõimalustega EstateGuru platvormil, külasta kodulehte https://estateguru.co.
Tagasidet artikli kohta saad anda jättes postitusele kommentaari või kirjutades meile aadressil info@estateguru.co.
