EstateGuru investoritel on võimalus investeerida lisaks Eesti projektidele ka Läti ja Leedu projektidesse. Aja jooksul, mis oleme Läti turul tegutsenud (peaaegu 2 aastat), oleme rahastanud ligi 3 000 000 euro eest uusi kinnisvaraprojekte ning meie tiim töötab aktiivselt selle nimel, et pakkuda veelgi enam investeerimivõimalusi kogu Baltikumis.
Selleks, et anda teavet Läti kinnisvaraturu olukorrast oleme selles blogipostituses pannud kokku statistilise informatsiooni praeguste elamuarenduste kohta Läti pealinnas, Riias, ning kogunud ekspertidelt teavet Läti ühisrahastustrendi ja selle tuleviku kohta.
Elamute pakkumine
Ober-Hausi igaastane raport kinnisvara kohta Balti turul toob välja, et 2017. aastal prognoositi Lätis vastavalt suurenenud pakkumisele 1500 uue korteri ehitamist, samas kui 2016. aastal oli vastav number 1250.
„Arendajad pakuvad uusi kortereid juba ehitamise ajal, mida ostjad aktiivselt reserveerivad; mõned projektid on juba enne välja müüdud kui majad ehitatud, näiteks arendused Hanneri, Bonava, Merksi ja teiste poolt.“
Hetkel leiab põhiline arendamine aset Riia erinevatel aladel, kõige aktiivsemalt linna keskusest väljaspool – Skanstese rajoonis, Kipsalas, Kliversalas ja New Teikas. Ühine faktor kõigi nende kohtade puhul on võimalus edukalt kombineerida äri- ja erakinnisvara arendamist nii, et nad üksteist toetavad, mitte ei välista, luues kõrgelt arenenud infrastruktuuri, mis on atraktiivne nii äriinimestele kui ka linnakodanikele. Arendajad on järjest enam keskendunud kõrgekvaliteedilite ja ökonoomsete elamute rajamisele kohalikele ning eelkõige noortele peredele, optimiseerides ehitusplaane ja maksimeerides vähese pinna kasutamist, luues sellega taskukohased kodud.
Hinnad
Ober-Hausi eksperdid kohalikul turul tõdevad, et korterite hinnatase on kasvanud, sealjuures suurim kasv on sekundaarsel turul – elamurajoonides korterite hind jääb vähemikku 550 eurot kuni 1000 eurot ruutmeetri kohta 2017. aasta algperiool (enamus tehinguid toimus Nõukogude Liidu aegsete standardkorteritega).
Uute projektide hinnad ruutmeetri kohta elamurajoonides kasvasid 2017. aasta algul võrreldes 2016. aasta algusega 3-4% – 1200 eurolt 1800 euroni ning kesklinnas (kaasa arvatud Vanalinn) saab kinnisvara soetada hinnaga 1700 – 4000 eurot ruutmeetri kohta. Lisaks sellele on Vanalinnas pakkumisel ka luksuskorterid hinnaga üle 6000 euro ruutmeetri kohta.
Tarbijate palgataseme tõusu tõttu Lätis pole lähiajal oodata kinnisvara hinna langust.
Eksperdi arvamus
Selleks, et saada suuremat pilti praegusest turuolukorrast Lätis, intervjueerisime maaklerit ja partnerit Corvin Real Estate agentuuris, Alexander Sviridovi, kes on olnud kinnisvaraäris üle 19 aasta.
EG: Mis tüüpi kinnisvaraobjektid on hetkel tarbijate seas kõige nõutumad ning millele pööravad arendajad kõige enam tähelepanu disainides uusi projekte?
AS: „Hetkel on kõige aktiivsem osa Läti turust hinnavahemikus üle 150 000 euro, mis on täpselt see segment, kus paikneb kohalike nõudlus. Enamus uusi kinnisvaraarendusi disainitakse võttes arvesse kohalike soove ja ostujõudu. Loomulikult üritab arendaja projekti rajades jõuda maksimaalse kvaliteedi ja hinnataseme suhte juurde olemasolevate finantsiliste vahenditega, eesmärgiga mitte ületada kohalike ostujõule vastavat hinnataset. Oleme väga õnnelikud, et tänane tehnoloogia on muutuvas aina enam taskukohaseks – tänasel päeval saavad keskklassi koduostjad nautida tehnoloogiaid, mis 10 aastat tagasi olid vaid äri- ja luksuskorterites.
Rääkides plaanidest ja elamurajoonidest – kõige nõutumad on 2 ja 3 magamistoaga korterid pinnaga 60-80 ruutmeetrit. Samuti on suur nõudlus ühetoaliste korterite järele kõige populaarsemates rajoonides ning Riia keskuses, mida on kergelt võimalik välja rentida. Hetkel ületab nõudlus selles segmendis pakkumist ning arvestades stabiilselt kasvavat ehitamiskulu, on ebatõenäoline oodata lähitulevikus teravat tõusu pakkumises.“
EG: Millist potentsiaali näed Läti turu laienemises ka teistesse Balti riikidesse?
AS: „Lätis on endiselt turu ebastabiilsust, mida Eestis ja Leedus pole. Läti on Balti riikidest ainus, mis on kogenud „elamislubade buumi“ kinnisvaraturul. Tänu sellele võimalusele on rajatud mitmeid kõrgekvaliteedilisi eramuid Riias ja Jurmalas ning lisaks renoveeriti ja värskendati mitmeid eksisteerivaid maju. Kasutades elamislubade taotlejaid sihtrühmana, said arendajad kordades suuremat kasumit kui kohalikele suunatud arendusega, kuna nad ei pidanud kokku hoidma arhitektuuriliste lahenduste, materjalide ning tehnoloogiate pealt. Lisaks sellele on palju keerukam ja pikem protsess saada ehitusluba Riias võrdluses Tallinna või Vilniusega, mis tähendab, et uusi projekte ei saa luua nii kiirelt ning turg selles segmendis on naaberturgudest tagapool. Siiski, paljud eksperdid arvavad et Eesti turg on juba jõudnud või on jõudmas maksimumtasemeni ning Läti oma möödub sellest. On raske ennustada, mis juhtub peale seitsme aasta jooksul, kuid 2018 ja 2019 aastal hinnad ja
Projektide ühisrahastamine
Ühisrahastusplatvormide rajamisega Lätis on tihti tulnud teemaks sellise finantseerimisviisi vajalikkus Läti elanikele, kinnisvaraarendajatele ja ettevõtjatele.
Siiani on EstateGuru finantseerinud kinnisvaraarendusi Riias, Riia ümbruses ning Liepajas ja Valmieras. Lisaks sellele oleme pakkunud finantseeringut ettevõtele kasvatades nende omakapitali ja aidates ettevõtteid laiendada.
EstateGuru kliendid kasutavad lühiajalisi laene eelkõige eesmärgiga saada raha kiirelt kätte, sealjuures on bürokraatia lihtsustatud ning tagasimaksegraafikud paindlikud, kõik selleks, et laenuvõtjad saaksid kiirelt projektile rahastuse ja neil oleks võimalik jätkata kasvamist.
Eksperdi arvamus
Küsisime Arco Real Estate juhatuse liikmelt Aigars Šmitsilt ühisrahastuse trendi kohta ja selle vajalikkusest Lätis.
EG: Milline on Teie arvamus kinnisvaraprojektide ühisrahastamisest ning kas arvate, et sellisel teenusel on Läti kinnisvaraturul tulevikku?
AŠ:“Olen sel teemal juba mitmeid kordi avalikult arutlenud ning ütlen veelkord – usun, et see on hea võimalus juhtumite korral, kus ettevõtjal pole piisavalt kapitali, et kinnisvaraprojekti arendada. Minu arvates on ühisrahastus eelkõige tegevusvõimenduse instrument. Lisaks on see suhteliselt uus suund millel on sarnaselt kõigile majandussuundadele oma head ja vead. Pean ütlema, et ei ole kuulnud Lätis hapuks läinud laenudest ühisrahastuskeskkondades ning seega tundub praegu kõik olevat lilleline. Mainin, nagu öeldakse, et oma investeeringute tegemisel tuleks hoida ettevaatlikku strateegiat.
Kui sul on projekt, mis vajab rahastust või soovid hoopis jagada oma muljeid, kirjuta meile e-mailile info@estateguru.co
