Turumajanduses võivad kaupade ja teenuste hinnad alati muutuda – mõned hinnad tõusevad, teised langevad. Inflatsioonist saab rääkida siis, kui hinnatõus ei puuduta mitte ainult üksikuid kaupu ja teenuseid, vaid on laiaulatuslik. Inflatsiooni tulemusel saab ühe euro eest osta varasemast vähem kaupu, mis tähendab, et euro väärtus on vähenenud.
Ehk näiteks kui praegu teenid 1500 eurot, aga sinu iganädalane toidukorv maksis varem 50 eurot ja nüüd maksab sama toidukorv 60 eurot, siis saamegi rääkida 20% inflatsioonist. Selleks, et sinu ostuvõime oleks sama, peaks ka palk tõusma 1800 eurole.
Mis inflatsiooni mõjutab?
Erinevad tegurid. Keskmist hinnatõusu arvutades antakse suurem kaal neile toodetele, millele inimesed kulutavad rohkem raha (nt elekter), võrreldes toodetega, millele kulub raha vähem (nt suhkur või postmargid). Ehk et tänase seisuga on kindlasti üks inflatsiooni olulisi mõjureid elektri, üldse energia ja kütuse kallinemine, mis siis hakkab mõjutama ka kõiki teisi tooteid. Ehk kui pagaril suurenevad näiteks saia küpsetamise kulud, siis tõstab ta lõpuks poodi jõudva saia hinda. Seda enam, kui tal kulub rohkem ka selle peale, et saia tehasest poodi transportida. Võiks öelda, et tegemist on n-ö kobarefektiga, kus ühtede asjade kallinemine hakkab ka teisi asju mõjutama.
Alati ei mõjuta inflatsioonimäära kõige enam need tooted, mille hind muutub kõige rohkem. Inflatsioonimäär sõltub ka sellest, milline on iga toote osa või kaal kodumajapidamiste keskmistes tarbimiskulutustes.
Kui keegi tunneb selle kohta täpsemat huvi, siis soovitan vaadata Euroopa Keskpanga infolehekülge inflatsiooni kohta. Seal on see temaatika hästi lihtsalt ja arusaadavalt lahti räägitud ning viimane statistika ära toodud.
Mida saaks inimene teha selleks, et oma sääste inflatsiooni eest kaitsta?
Ma nimetaksin kaks kõige olulisemat mõtet:
- Tuleks suurendada oma sissetulekuid ja selle kaudu kasvatada enda ostu- ja säästmisvõimekust
- Sääste peaks investeerima niimoodi, et tootlus ületaks inflatsioonimäära
Millest ja kuidas peaks alustama, kui varem investeerimisega üldse kokku puutunud ei ole?
Alusta sellest, et hakkad säästma ja raha igakuiselt kõrvale panema – ehk ära kuluta kõike. Täna on meil kahjuks jätkuvalt nii, et paljudel perekondadel on sääste minimaalselt või pole neid üldse, ja kui rahaasjades peaks juhtuma midagi ootamatut, siis polegi võimalik sellele kuidagi reageerida. Igaüks peaks suutma midagi säästa. Kui ma kunagi läksin esimesele tööle ja teenisin 550 eurot kuus, siis kuidagi õnnestus mul ikkagi 50 eurot kõrvale panna ja pärast kümmet kuud oli 500 eurot koos ja tegin oma esimese aktsiatehingu.
Seejärel mõtle välja endale sobiv plaan, kuhu ja kui palju. Kindlasti pea silmas hajutamise põhimõtteid – ei tasu kõike kohe ühte kohta ära paigutada.
Tee eeltööd ja loe natuke nii nende kohtade kui toodete kohta, kuhu sa kavatsed investeeringuid teha.
Tegelikult soovitaksin isegi minna esimesse raamatupoodi ja osta üks alustavatele investoritele mõeldud raamat. Tänaseks on ilmunud päris mitu väga head eestikeelset raamatut, mis õpetavad n-ö investeerimise ABC selgeks.
Ja siis lihtsalt alusta.
Kuhu oleks hea investeerida praegustel segastel aegadel, kui on nii palju ebakindlust?
Ütlen kohe hoiatusena ette, et need on minu personaalsed soovitused, mis kindlasti on kaldu mõnede varaklasside suunas, mida ma rohkem tean. Seega lõplikud investeerimisotsused peab iga inimene ise tegema, kaalutledes ja vajadusel mõne eksperdiga nõu pidades.
Minu jaoks see ebakindlus suures plaanis väga palju ei muuda. Kui tegeled säästmise ja investeerimisega pidevalt ja vaade on pikaajaline, siis jätkad üldiselt investeerimist nii nagu ikka. Küll aga tasuks võibolla vastavalt majandustsüklile üle vaadata fookused ja kaalud, et kuhu sa praegu rohkem raha paigutad.
Kui näiteks kasvutsüklis tasus võtta rohkem riske näiteks kasvuettevõtetesse või nende aktsiatesse investeerides, siis nüüd võiks ehk suurendada rõhku stabiilsematele toodetele. Nendele, mis tekitavad stabiilset rahavoogu.
Seega nimetaksin kolm aspekti, mida jätkuvalt arvesse võtta.
- Esiteks tootlikkus. Investeerimise puhul on kindlasti oluline vaadata tootlikkust, seda eriti kõrge inflatsiooni keskkonnas. Kui näiteks tootlikkus on 2% ja inflatsioon 10%, siis pikemas plaanis raha väärtus tegelikult väheneb. Kui tootlikkus on 10% ja inflatsioon samal tasemel, siis võib öelda, et raha hoiab väärtust ja kõik muu üle selle jällegi kasvatab sääste.
- Teisalt, kui sul on raha näiteks 2% intressiga hoiusel, siis sellel on ka omad eelised. Tänases seisus on hoiused riiklikult kuni 100 000 euroni garanteeritud, mis tähendab seda, et riskid summat kaotada on madalad. Ehk kui samal ajal lubatakse mõne investeeringu puhul näiteks tootlust üle 20%, aga seal pole mingeid tagatisi ja tegelikult see projekt ei õnnestu või ettevõte läheb pankrotti, siis oled kogu oma rahast ilma, nii et inflatsioon ei olegi enam kõige olulisem aspekt. Nii et teine oluline aspekt on enda riskitaluvuse määratlemine.
- Kolmas aspekt on jätkuvalt hajutatus. Näiteks, kuigi aktsiad võivad olla praeguses seisus miinuses, siis pikemas perspektiivis on seal kindlasti firmasid, mis tulevikus toodavad kasumit ja kasvatavad oma hinda või maksavad pidevalt dividende. Seega ei tähenda see, et nüüd tuleks kõigest loobuda.
Ehk tasub leida enda jaoks sobiva tulu ja riski suhtega tooted ning vajadusel oma strateegiaid ehk plaane kohandada. Aga võib ka leida teisi. Rõhutan uuesti üle, et igaüks peab ise leidma enda jaoks sobivad variandid.
Estateguru on kinnisvaralaenude platvorm, kus fookuses on ühisrahastus. Mida see endast kujutab? Kuidas see täpsemalt toimib?
Me vahendame kinnisvaraga tagatud laene üle Euroopa rahvusvahelisele investorite kogukonnale. Ühel poolel on ettevõtjad, meie puhul siis peamiselt kinnisvaraarendajad, kes vajavad kapitali, ehk laenu, et oma projektid ellu viia (näiteks kortermaja arendada). Ja teisel poolel on investorid, kes endale sobiva summaga investeerivad nendesse projektidesse, sõlmides laenuvõtjaga laenulepingud.
Meie oleme seal vahel, standardiseerime selle protsessi mõlema osapoole jaoks ning tagame kvaliteedi ja sujuvuse.
Mis kasu siinkohal investor saaks?
Investor saab võimaluse hajutada oma investeeringuid ja teenida Euroopa keskmist inflatsiooni ületavat tootlikkust ja seda madala riskitasemega toote näol. Kõik meie laenud on hüpoteegiga tagatud ja praeguse aktiivse portfelli keskmine oodatav tootlus on 10,1%. Võrdluseks, et euroala keskmine inflatsioon on 8,6%.
Seejuures hajutamist on võimalik teha mitte ainult n-ö varaklassi mõttes, vaid ka geograafiliselt. Täna saab meie platvormi kaudu investeerida kinnisvaraga tagatud laenudesse nii Baltikumis, Skandinaavias, Kesk-Euroopas, Lõuna-Euroopas kui ka Ühendkuningriigis. Seeläbi vähendab investor ka geograafilist riski.
Samuti tähendab laen seda, et raha hakkad tagasi saama igakuiselt vastavalt laenugraafikule. Ja laenuperioodi lõpuks, kui kõik läheb projektiga hästi, saadki kätte nii oma raha kui ka tootlikkuse.
Kui populaarne ühisrahastus täna Eestis on?
Kui vaadata investeerimismahtusid elaniku kohta, siis on Eesti ja Baltikum olnud ühisrahastuse jaoks ühed suurimad turud Euroopas. Ja nüüd jõustunud üleeuroopalise regulatsiooniga muutub see kindlasti veelgi populaarsemaks, sest regulatsioon viib kogu sektori sõltumatu järelevalve alla, Eesti puhul siis Finantsinspektsiooni alla.
Kellele see ennekõike sobib?
Kõigile, kes tahavad enda sääste ja investeeringuid hajutada ja kaitsta ennast inflatsiooni vastu. Estateguru platvormil saab investeerimist alustada juba 50 euroga ja pole oluline, mis see summa on, sest me kohtleme kõiki samadel tingimustel. Mis tähendab, et alustavad investorid investeerivad samal ajal koos professionaalsete ja institutsionaalsete investoritega, kes investeerivad juba miljonites.
Mis summast võiks alustada, et sellest päriselt juba mingit tuntavat kasu saada?
Seda peab igaüks ise otsustama. Säästud võiksid kõigil meil olla, et olla valmis ootamatusteks. Veel parem, kui see raha on kuidagi ka tööle pandud. Eks ta muidugi nii ole, et kui kõigist oma säästudest investeerid vaid mõne protsendi kas siis Estategurusse või mõnda muusse varaklassi, siis väga palju see sind inflatsiooni vastu ei aita, kui ülejäänud raha seisab – sest selle väärtus ikkagi väheneb.
Investeerimisega kaasneb alati ka teatav riskimäär. Kuidas saaks alustav investor veenduda ühe või teise projekti turvalisuses?
Ka siin on ikka oluline hajutatus. Kõige lihtsam kaitse on see, kui ei pane n-ö kõiki mune ühte korvi ja hajutad piisavalt. Kui näiteks jagad 1000 eurot 20 projekti vahel, siis see on oluliselt parem kui panustada kogu see summa ühte projekti.
Alustaval investoril tasuks kindlasti tutvuda pakutava infoga ja ka statistika ning portfellide ülevaatega.
Estateguru puhul tasub teada seda, et meil on nii peakontori kui ka riikide tasemel nii majasisesed kui ka -välised partnerid, kes iga projekti üle vaatavad ja riskihinnangu teevad. Ehk et meie platvormile pääsevad ainult need projektid, mis on läbinud põhjaliku krediidianalüüsi. Needsamad projektid on sobinud ka meie institutsionaalsetele investoritele, kes on meie protsessid põhjalikult läbi analüüsinud ja investeerivad samuti platvormil.
Oleme turul olnud üle kaheksa aasta ja kasvanud täna Mandri-Euroopa suurimaks platvormiks selles segmendis. Oleme finantseerinud rohkem kui poole miljardi euro väärtuses laene ehk kokku 4000 projekti kümnes Euroopa riigis.
